Korter, mis pidi jääma üürikorteriks – aga turg otsustas teisiti

Meie teine investeerimiskogemus kinnisvaramaailmas sai alguse ajal, kui meie tiimiga oli liitumas beebi. See pani meid mõtlema veidi teisiti ning otsustasime, et järgmise kinnisvara ostame üüri eesmärgil.

Enne kui õige korter meie teele sattus, käisime vaatamas päris mitmeid pakkumisi, mille leidsime KV.ee-st ja Kinnisvara24-st. Iga kord tundus justkui midagi natuke puudu olevat. Mõni korter asus näiteks 5. korrusel, kuhu me väga osta ei tahtnud. Mõnel juhul küsiti renoveerimata korteri eest kehvas majas meie jaoks liiga kõrget hinda. Ja siis oli ka olukordi, kus kortermaja ja korrus olid justkui sobivad, kuid korter ise ei tekitanud seda õiget tunnet.

Seetõttu panin ka ise kuulutuse erinevatesse gruppidesse üles, et äkki tuleb mõni pakkumine otse meie juurde. Ühel hetkel tuligi pakkumine, mis tundus meile huvitav. Käisime korterit kohapeal vaatamas ning suures pildis meile see meeldis. Tegime omapoolse hinnapakkumise ja meie rõõmuks võeti see ka vastu.

Mõnda aega jäi korter veel eelmisele omanikule üürikorteriks, kuid umbes 4–5 kuud hiljem saime võtmed enda kätte. Meie esialgne plaan oli teha vaid kerge värskenduskuur – värvida seinad neutraalsemates toonides ja muuta üldilme veidi värskemaks. Tegelikult oli korter juba algusest peale üsna heas seisukorras: parkett oli maas ning köögimööbel täiesti korralik.

Seega piirduski meie töö peamiselt seinte värvimisega ning lisasime sisse ka esmavajaliku mööbli. Kui korter lõpuks valmis sai, tekkis mõte see siiski korraks ka müüki panna – lihtsalt selleks, et näha, milline huvi võiks olla.

Huvi osutus aga oluliselt suuremaks, kui olime osanud oodata. Ja nii juhtuski, et üsna pea oli ka see korter müüdud.