„Alguses tundus oma kodu ostmine nagu kauge unistus.“ Kristjani ja Karini teekond esimese koduni

„23-aastaselt panime eesmärgi paika, et ostame endale kodu. Sellest sai meie prioriteet.“Nii ütleb Kristjan, kui meenutab hetke, mil koos elukaaslase Kariniga otsustati: nüüd hakkame päriselt selle nimel tegutsema, et üürikorterist päris oma koju kolida.

Toona elasid nad Mustamäel kahetoalises korteris, käisid ülikooli kõrvalt tööl ja püüdsid lihtsa eluga hakkama saada. „Kinnisvarast polnud meil kummalgi eelnevat kogemust. Olime küll aktsiatesse investeerinud, aga üldiselt oli meie investeerimisteekond üsna alguses,“ tunnistab Kristjan.

Miks oma kodu – mitte üür?

„Iga kuu maksta kellelegi teisele lihtsalt selle eest, et saad kuskil elada – tundus kasutu. Laenumakse, olgugi suur, kasvatab vähemalt meie enda vara. Lisaks tõuseb korteri väärtus ajas – see loob tulevikuks võimalusi,“ selgitab ta.

Otsust aitas kiirendada ka üürikorteri kehv seisukord. „Kui sinna kolisime, oli see justkui putukate varjupaik, kord leidsime isegi hiire putukalõksust. Krohv pudenes, põrandad olid kulunud – remonti polnud seal üle kümne aasta tehtud. Me ei tahtnud aga kulutada rohkem raha paremasse üürikorterisse minemisele, sest siis poleks saanud piisavalt säästa. Eesmärk oli selge – kodu tuleb osta.“

Kuidas alustada, kui sul pole palju?

„Me kumbki ei teeninud keskmist palka. Aga see ei takistanud. Me lihtsalt elasime säästlikult. Odav toit, vähe väljas käimisi, vana säästlik auto ja ühistransport. Koroonapandeemia aitas samuti – ei saanud reisida ega üritustele kulutada. Kõik, mis üle jäi, läks kõrvale. Mõnel kuul isegi 500 eurot.“

Lisatööd ei peljatud. Kristjan töötas täiskohaga trükikojas ja tegi samal ajal ka erialast tööd, kui võimalus tekkis. Karin töötas loomapoes. Suurema sissetuleku saamiseks pandi kõik mängu.

Laenuvõtmise aeg – ootamatu lihtsus

„Meil oli hirm, et pangad ütlevad 'ei', sest kulutasime kogu säästu sissemaksele ja lisakuludele. Aga tegelikult olid pangad väga vastutulelikud. Saime mitu head pakkumist ja isegi läbirääkimisteks ruumi. Intresse langetati, lepingutasud jäeti ära.“

Abi saadi ka riigilt – kasutati KredExi noore spetsialisti käendust, mis võimaldas väiksema omaosalusega laenu võtta.

Kodu valimine – mõistus esikohal

„Tahtsime kolmetoalist, et ei peaks tulevikus, lapse sünni puhul, kohe jälle kolima hakkama. Tallinna hinnad olid liiga krõbedad, seega vaatasime 15–20 km raadiusesse. Piirkonna valikul oli oluline hea transpordiühendus, lasteaiad, poed – kõik eluks vajalik.“

„Käisime vaatamas kahte korterit, aga paljud langesid juba kuulutuse põhjal ära. Mõnes oli köök nii kirju, et ei suutnud isegi ette kujutada, et seal igapäevaselt olla.“

Valituks osutus korter rahulikus piirkonnas, 15 km Tallinna kesklinnast, täielikult renoveeritud majas. „Köögimööbel ja tehnika olid sees, saime kohe sisse kolida. Jalutuskäigu kaugusel on meri ja pankrannik – see oli boonus.“

„Me lihtsalt ei suutnud oodata – esimese öö veetsime madratsil tühjas korteris“

Kristjan meenutab eredalt seda päeva, kui lõpuks võtmed kätte said: „Elevus oli juba korterite vaatamise ajal suur. Aga see hetk, kui notarist tulime ja lõpuks päriselt oma kodu kätte saime – see oli kirjeldamatu. Meil polnud veel midagi sees. Ainult madrats. Aga me tahtsime kohe seal olla.“

Mis teid üllatas?

„Et see kõik tegelikult ongi võimalik – ka alla keskmist palka teenival noorel. Kui eesmärk on selge, plaan paigas ja valmisolek pingutada olemas, siis saab hakkama. Meie säästsime ainult poolteist aastat.“

Samuti üllatas Kristjanit pangaprotsessi lihtsus. „Arvasime, et see on keeruline ja täis tõkkeid. Tegelikult, kui sul on stabiilne töö ja natuke sääste, siis on pangad väga koostööaltid.“

Mis nõu nad teistele annavad?

"Kuigi vahel öeldakse, et ka väikse summa iga kuu kõrvale panemine viib eesmärgini, siis meie kogemusel tundub mõistlikum esialgu kulud võimalikult väikseks viia ja kõik raha, mis võimalik kõrvale panna. Samuti tasub otsida võimalusel lisatööd, ennast arendada ja proovida leida kõrgema palgaga töökoht. See on lihtsam noorena, kui pole veel lapsi ja muid kohustusi. Pigem tasub suurema eesmärgi nimel mõned aastad elada tagasihoidlikumas üürikodus, käia vähem väljas söömas ja reisida võimalikult odavalt. Kui esimene kodu on käes, siis on pidepunkt, mille pealt on juba lihtsam edasi minna."

Elu pärast kodu ostu – rahulolu ja kindlustunne

Kuigi euribor tõusis varsti pärast ostu, ei muutunud laenumaksed üle jõu käivaks. „Varem säästsime sissemakse jaoks agressiivselt, nüüd saame natuke vabamalt võtta. Reisime jälle, ostame rahulikult mööblit, remondime elutuba, plaanime lastetuba.“

Kokkuvõttes ütleb Kristjan:„Me ei kahetse mitte midagi. See tunne, et oled oma kodu omanik, et sa pole enam lihtsalt ajutiselt kuskil... see on hindamatu.“

Julge alustada. Sea eesmärk. Pühendu. Ja pea meeles – oma kodu pole mitte ainult katus pea kohal, vaid ka stardiplatvorm uueks eluks.