Kinnisvaratehingus ei tasu eeldada- olulised tingimused lepi kokku

Ühe hiljutise korteritehingu eel tekkis olukord, mis tuletas hästi meelde, kui erinevalt võivad ostja, müüja/ maakler ühest vestlusest aru saada.

Ostjad käisid korterit vaatamas. Korteris oli eelmise omaniku mööblit ja mõned kodumasinad ning juttu tuli ka mööbli äraviimisest. Rääkisime sellest, kui tüütu võib suuremate asjade trepist alla vedamine olla, jagasin enda varasemat kogemust ning lõõpisime sellel teemal.

Minule jäi sellest vestlusest mulje, et ostjad on arvestanud, et korterisse jääva mööbli väljaviimine tuleb neil endal ette võtta.

Hiljem anti ostusoovist teada, jõudsime hinnas kokkuleppele, korter broneeriti, telliti hindamisakt ning panime paika notaritehingu aja.

Kõik tundus olevat korras.

Siis selgus, et olime vestlusest erinevalt aru saanud

Vahetult enne notarit selgus, et ostjad olid eeldanud, et korter antakse neile üle täiesti tühjana.

Nemad mäletasid, et olid vaatamisel öelnud, et asjad tuleb ära viia, ning olid sellest järeldanud, et nii ka tehakse. Mina mäletasin sama vestlust hoopis aruteluna sellest, kui tüütu mööbli tassimine olema saab.

Ja siin ongi oluline erinevus: soovi väljendamine, millegi eeldamine ja milleski kokku leppimine ei ole päris sama asi.

Kui mingi tingimus on sinu jaoks nii oluline, et selle mittetäitmisel oled valmis tehingust loobuma, tasub see väga konkreetselt välja öelda.

Olulised soovid ütle välja juba pakkumist tehes

Näiteks võiks ostja öelda:

„Olen korterist huvitatud, kuid meie kindel soov on, et korter antakse üle täiesti tühjana ning müüja kataks notaritasud.“

Nüüd on müüjal võimalik nendele tingimustele vastata. Ta võib nendega nõustuda või öelda näiteks:

„Korter müüakse sellisena nagu see on ning notaritasud jagatakse poolte vahel võrdselt.“

Seejärel saab ostja otsustada, kas sellistel tingimustel tehing talle sobib.

Kui eraldi kokkuleppeid ei tehta, lähtutakse tavapärasest tehingukorraldusest- notaritasud jagatakse poolte vahel ning korter antakse üle sellisena, nagu see on kokku lepitud ja ostjale näidatud.

Kui müüja soovib mõne korteris oleva mööblieseme või kodumasina kaasa võtta, öeldakse ka see eraldi välja, olenemata sellest, kas tegemist on väärtusliku esemega või vana kapiga, mis läheb otse jäätmejaama. Samamoodi tuleks eraldi kokku leppida, kui ostja soovib, et korter antaks üle täiesti tühjana.

Ostja võib loomulikult esitada omapoolseid soove ja tingimusi. Probleem tekib siis, kui üks pool peab midagi juba kokkuleppeks, kuigi teine pool pole sellele tegelikult nõusolekut andnud.

Kuidas see olukord lõpuks lahenes?

Selle tehingu puhul teadsin juba enne müüja seisukohta, tema müüb korteri sellisena nagu see on ega plaani seda mööblist tühjaks teha. Kui ostjad oleksid öelnud, et täiesti tühi korter on nende jaoks tehingu eeltingimus, oleksin saanud sellele kohe vastata.

Selle asemel tekkis päev enne planeeritud tehingut olukord, kus ostja soovis tehingu edasi lükata, kuni korter on asjadest tühi.

Ebameeldiv olukord kõigile osapooltele.

Kurtsin seda õhtul oma kaaslasele, kes ütles täiesti rahulikult: „Nojah, tundub, et läheb mööblitassimiseks.“ 😄

Osa mööblist sain tasuta ära anda, ülejäänu viisime koos jäätmejaama ning korteri üleandmise, mis pidi algselt toimuma notaritehinguga samal päeval, lükkasime nädala võrra edasi.

Olen ääretult tänulik, et mul on kõrval inimene, kes sellistes olukordades lihtsalt ütleb, et teeme ära, ja tuleb appi.

Kogu loo mõte on tegelikult väga lihtne: kinnisvaratehingus ei tasu olulisi tingimusi eeldada.

Kui soovid tühja korterit, ütle seda. Kui soovid, et mõni mööbliese jääks sisse, lepi see kokku. Kui soovid, et müüja tasuks notaritasud, küsi seda pakkumist tehes.

Nii saab teine pool öelda „jah“ või „ei“ ning mõlemad teavad enne tehinguga edasi minemist, milles tegelikult kokku lepiti.

Seekord leidsime lahenduse ja tulin ostjale vastu, kuid alati ei pruugi müüja või maakler olla valmis võtma enda kanda ostja eeldusest tekkinud täiendavat aja- või rahakulu. Kui selline tingimus tuleb välja alles pärast korteri broneerimist ja ostja ei ole ilma selle täitmiseta valmis tehingusse minema, võib tagajärjeks olla hoopis tehingust loobumine ning sõltuvalt sõlmitud kokkulepetest ka juba tehtud kulude kaotus- näiteks müügipeatamise tasu ja hindamisakti maksumus.

Seetõttu tasub kõik enda jaoks olulised tingimused välja öelda enne pakkumise kinnitamist ja korteri broneerimist.

Üks õigel ajal esitatud küsimus võib säästa kõigile päris palju stressi... ja mõnikord ka päris palju raha. 🙂