Kuidas eraldi köögiga korterist saab lisatoaga avatud köögiga kodu

Korteri toalisus ei ole pelgalt number kinnisvarakuulutuses – see peegeldab ruumide tegelikku kasutusloogikat ja elukvaliteeti. Üks levinumaid ja samas mõistlikumaid ümberplaneerimise viise on olukord, kus 1-toalises, eraldi köögiga korteris kolitakse köök elutuppa. Selle tulemusel vabaneb senine köögiruum, millest saab eraldi elu- või magamistuba, ning korteri toalisus muutub ametlikult 2-toaliseks.

Allpool vaatame samm-sammult, mida selline muudatus tähendab ja millele kindlasti tähelepanu pöörata.

Algne olukord: näide 1 tuba + eraldi köök

Paljud vanemad korterid on planeeritud nii, et:

• on üks elutuba, mida kasutatakse nii elamise kui magamise jaoks

• köök asub eraldi ruumis

• ruumid on pigem väikesed ja funktsionaalselt killustunud

Kuigi selline lahendus oli omal ajal loogiline, ei vasta see alati tänapäevasele elustiilile ega ruumikasutuse ootustele.

Planeeringu muutus: köök kolib elutuppa

Ümberkorralduse keskne idee on avatud köök-elutoa loomine. Köögifunktsioonid viiakse elutoa ossa ning senine köök saab uue rolli.

Tulemusena:

• elutoast saab köök-elutuba

• endisest köögist kujuneb eraldi tuba (enamasti magamistuba või tööruum)

• korteris on nüüd kaks eraldiseisvat eluruumi

Just see on põhjus, miks muutub ka korteri toalisus.

Miks muutub korter 2-toaliseks?

Toalisuse arvestamisel loetakse tubadeks elu-, magamis- ja tööruumid. Eraldi köök ei ole tuba, kuid avatud köögiga elutuba on.

• Varem: 1 tuba + köök → 1-toaline korter

• Pärast: elutuba (koos köögiga) + magamistuba → 2-toaline korter

Oluline on aga mõista, et see kehtib ainult juhul, kui endine köök vastab eluruumile kehtestatud nõuetele.

Eluruumi nõuded: kõige kriitilisemad piirangud

Kui endine köök muudetakse elu-, töö- või magamistoaks, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

✔ Minimaalne pindala ja laius

• pindala vähemalt 8 m²

• ruumi laius vähemalt 2,4 m (vastasseinte vaheline kaugus)

Paljud köögid jäävad just laiuse poolest alla nõuetele, mistõttu ei saa neid ametlikult eluruumiks lugeda.

✔ Loomulik valgus

• ruumis peab olema aken

• tagatud peab olema päevavalguse juurdepääs

Akna puudumisel ei ole tegemist eluruumiga, sõltumata sisekujundusest.

✔ Küte

• ruum peab olema püsivalt köetav

• küttelahendus peab olema võrreldav teiste eluruumidega

Ajutised või elektrilised lisakütted ei pruugi olla piisavad.

Tehnilised ja juriidilised aspektid

Köögi kolimine elutuppa tähendab ka:

• vee- ja kanalisatsiooni ümberpaigutust

• ventilatsioonilõõride kasutuse muutmist

• elektrikoormuste ümberarvestust

Lisaks tuleb muudatused:

• kajastada projektis või eskiisis

• vajadusel kooskõlastada

• kanda ehitisregistrisse

Ilma ametliku dokumentatsioonita võib korter olla sisuliselt 2-toaline, kuid juriidiliselt endiselt 1-toaline.

Mida selline muudatus annab?

Kui kõik nõuded on täidetud, on tulemuseks:

• kaasaegne ja avar köök-elutuba

• eraldi magamis- või tööruum

• parem ruumikasutus ilma pindala suurendamata

• kõrgem kinnisvaraline väärtus ja parem müügipotentsiaal

Sageli on just see lahendus see, mis muudab väikese korteri päriselt funktsionaalseks koduks.

Kui endine köök ei vasta eluruumi nõuetele: abiruum, mitte tuba

Oluline on arvestada ka olukorraga, kus endine köögiruum ei vasta eluruumile kehtestatud miinimumnõuetele – näiteks on ruum liiga kitsas (alla 2,4 m), pindala jääb alla 8 m² või puudub piisav loomulik valgustus. Sellisel juhul ei saa seda ruumi käsitleda elu-, töö- ega magamistoana, isegi kui seda sisuliselt nii kasutatakse.

Sellises olukorras:

• endine köök märgitakse abiruumina (nt panipaik, garderoob, tööruum ilma eluruumi staatuseta)

• korteri toalisus ei muutu, vaid jääb ametlikult 1-toaliseks

Samas tuleb arvestada, et ehitisregistris tuleb ikkagi kajastada tegelik planeering. Kui köök on viidud elutuppa, siis:

• elutuba märgitakse elutuba–köök või avatud köögiga elutuba

• eraldi kööki enam ei eksisteeri, isegi kui lisatuba ei kvalifitseeru eluruumiks

Tulemusena võib ehitisregistris olla korter:

• 1-toaline avatud köögiga korter,kus lisaruum on kirjas abiruumina, mitte toastena arvestatava pinnana.

See vahe on oluline nii kinnisvara müügil, hindamisel kui ka laenu- ja kasutuslubade kontekstis. Visuaalselt võib korter tunduda „2-toaline“, kuid ametlikes registrites ja dokumentides kehtib alati ruumide õiguslik staatus, mitte nende sisekujunduslik kasutus.

Kokkuvõte

Köögi tõstmine elutuppa võib olla suurepärane viis korteri kvaliteedi ja toalisuse tõstmiseks. Kuid see ei ole pelgalt disainiotsus – määravaks saavad eluruumi miinimumnõuded, eelkõige:

• vähemalt 8 m² pindala

• vähemalt 2,4 m ruumi laius

• aken ja loomulik valgus

  
  

Kui need tingimused on täidetud ja muudatused korrektselt vormistatud, võib endisest 1-toalisest korterist saada igati korrektne ja nõutud 2-toaline avatud köögiga kodu.